·         Plaane ja tegelikkust tuleb võrrelda juba põhiprotsessi neis punktides, kus protsessi lõpptulemust on võimalik veel mõjutada. See tähendab, et planeerida-kontrollida tuleb ka tegevusi, mida tekkepõhine raamatupidamissüsteem otseselt ei hõlma ning finantsaruandlusest info ammutamine on liiga hiline.

Alljärgnevalt veel mõned mõtted, mida tasuks eelarvestamise ja raamatupidamisarvestuse süsteemide kujundamisel ja integreerimisel arvesse võtta:

·         Eelarvestamise ja raamatupidamisarvestuse aruandlus võiks olla võimalikult üheselt (ilma täiendava tööta) kasutatav plaanitu ja realiseerunu võrdlemiseks. See võimaldab muudel võrreldavatel tingimustel saada infot plaanitu realiseerumise (eelarve täitmise) kohta kiiremini ja odavamalt.

·         Tegevuspõhiseks eelarvestamiseks sobib kasumiaruande skeem 2 vorm paremini kui skeem 1 vorm. Vormi 2 kasutamisel on lihtsam eristada põhitegevust tugitegevustest ning teha otsesemaid võrdlusi plaanitu ja realiseerunu vahel.

·         Rahavoogude eelarvestamisel tasub kasutada rahavoo aruande koostamise otsest meetodit (mitte laialt levinud kaudset meetodit). Majandusüksuse avalike finantsaruannete vormi valides tasuks sellisel puhul samuti loobuda kaudsel meetodil koostatavast rahavoogude aruandest. Rahavoogude otsest meetodit on hõlpsam siduda tegevustega (tegevuspõhise eelarvestamisega).